Tagasi Inglismaal
Hooaeg sai läbi ja aeg oli pooleteiseks nädalaks aeg maha võtta, puhata ja õppimisele keskenduda. Samaaegselt hakkas ka kogu taustatiimi ja teiste treeneritega kohtumine.


Esimene BUCS võistlus
Arvan, et järgneva nelja nädala jooksul kohtusin vähemalt 10 inimesega. Nende seas toitumisnõustaja, arsti, füsioterapeudi, jõusaalitreeneri, psühholoogi ja paljude teistega. Hetkel olen tagasi põhja ladumas juba neljandat nädalat ja kõik näeb hea välja.
Eelmisel nädalavahetusel võistlesin Briti ülikoolide vahelisel sarjal, seekord oli võistluseks sprindiduatlon ja esindasin esimest korda Loughborough tiimi ja ülikooli. Tüdrukuid oli stardis ca 50. Kogu tiimivaim ja toetus raja kõrvalt oli hiiglaslik. Endalegi üllatuseks jooksin esimesed 5km ajaga 16.48, saades ca 20-30 sekundit edu ülejäänud konkurentide ees. Rattas suutsin seda kasvatada, juhtides viimasele jooksule minnes üle minuti, kus lisasin veel 20 sekundit. Nii õnnestus mul võita esimene BUCS (British University Colleges Sport) seeria võistlus. Esikoha saime ka kogu kooliga:) Seda vaid kaks nädalat peale off-seasonit.

tagasi treeningutel
Eelmisel nädalal panime paika ka uued tegevusplaanid ja eesmärgid järgmisele hooajale. Neist juba jooksvalt :) Egas muud midagi kui trennid taas täies hoos. Treenin koos maailma paremikuga, naistest paar tuntumat nime ilmselt Olivia Mathias ja Sophie Coldwell. Õpin oma ala tippudelt. Alex Yee jätan Gregori blogisse, sest tiimis võime koos olla ja jutustada, aga trennis ma ilmselt ei püsi minutitgi tal kannul :) Päris seal veel ei ole, aga sellepärast ma siia tulingi, et sinna tippu kunagi jõuda. Eks näis, see on protsess. Praegu naudin igat hetke ja olen siiani natuke nagu pilve peal.
Edasi ootab mul ees veel nii jooksu kui ratta koormustestid täpsete lävede kindlaksmääramisel. Aga ka juba homme teen veel liikuvuse ja jõu testid, mille põhjal koostatakse mulle spetsiifiline jõusaali ja harjutuste plaan.
Juba 14. detsembril on mul au esindada Eesti koondist murdmaajooksu EM-il Portugalis. Sinna on siis veidi üle kahe nädala. Ma arvan, et olen pigem elevil kui närvis. Osalt sellepärast, et ei tea, mida oodata, ja see on minu jaoks uus väljakutse, kus end proovile panna.
